Blogi

Blogi2024-05-21T16:41:29+03:00

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) kuulub neuropsühholoogiliste arenguhäirete hulka, mis algab tavaliselt enne 12. eluaastat, koolieelses või algkoolieas ja väljendub püsiva, vähemalt kuus kuud kestnud tähelepanuhäirena (keskendumisraskused ja/või hüperaktiivsus ja halvasti kontrollitud impulsiivsus). Tuleb märkida, et vastavalt praegugi veel paljudes riikides kasutusel olevale rahvusvahelisele haiguste ja terviseprobleemide klassifikatsioonile RHK-10 (https://www.who.int) on  aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosi eelduseks tähelepanuhäirete kui ka hüperaktiivsus-impulsiivsusnähtude esimeste ilmingute tekkimne enne kuuendat eluaastat. Äsja kinnitatud uue RHK-11 klassifikatsiooni kohaselt on ATH diagnoosimiseks [...]

By |Hea teada|

Paanikahäire, sotsiaalärevushäire, generaliseerunud ärevushäire, foobiad

Ärevushäired kui rühm tervikuna on kõige levinumad vaimse tervise probleemid. Keskmiselt iga neljas inimene kannatab oma elu jooksul mõne ärevushäire all. Ärevushäirete nii suure levimuse üheks põhjuseks on asjaolu, et hirm on iga elusorganismi ja eelkõige aju lahutamatu tunnus, millel on evolutsiooniliselt oluline funktsioon – võime reageerida ohule, aktiveerida ellujäämismehhanismi ja valmistada keha ette ohtlikus olukorras võitlemiseks või põgenemiseks. Teisisõnu, iga inimene on oma olemuselt eelsoodumus hirmudele [...]

By |Hea teada|

Meeleoluhäired, depressioon, bipolaarne häire

Meeleoluhäired, depressioon, bipolaarne häire Depressioon või depressiivne häire on kõige levinum vaimse tervise häire, mida iseloomustab pikaajaline, vähemalt kahenädalane, püsivalt depressiivne või kurb (lastel ja noorukitel, sagedamini ärrituv) meeleolu või rõõmu- ja naudingutunde kadumine enamikus tegevustes, ning avaldades negatiivset mõju inimese igapäevaelu paljudele aspektidele, sealhulgas teovõimele, suhetele perekonna, lähedaste ja ümbritsevate inimestega. Depressiooniga kaasnevad ka mitmed muud sümptomid ja raskused, nagu põhjendamatu või ülemäärane süütunne, pessimism, madal [...]

By |Hea teada|

Relvaloa taotlemine ja tingimused

Mida tuleb relvaloa taotlemiseks teha? Relvaloa taotlemine - esimese asjana on soovitatav ja kasulik esmakordsel relvaloa taotlemisel selgeks teha õppematerjalid, ennekõike relvaseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13166920#para41), samuti karistusseadustiku (relva käitlemisega seotud kriminaalvastutus, vajalik kaitse, äärmine vajadus) või läbima relvaloa saamiseks spetsiaalse koolituse, mille viib läbi näiteks Taktikalise Laskmise Keskus (https://tlk.ee/) või Lasketiiru Tondi (https://relvex.ee/), kus eksami edukaks sooritamiseks vajalikud materjalid täpsemalt lahti seletatakse. Kursusel on lisaks teoreetilistele loengutele ka praktiline osa, sealhulgas relvade käsitsemise [...]

By |Hea teada|

Eesti asjatundjate uus raamat aitab ärevuse ja meeleoluhäiretega toime tulla

Varrakult on ilmundud dr Margus Lõokese ja Hede Kerstin Luige käsiraamat «Ärevus ja meeleoluhäired: mis need on, kuidas neid märgata ja mida peale hakata». Ilmselt oleme kõik mingil viisil kokku puutunud ärevus- või meeleoluhäiretega, kas mõne tuttava või kolleegi kaudu või lausa ise kogenud sedalaadi tervisemuret – üle kolmandiku inimestest kannatab elu jooksul selliste häirete all. Raamat «Ärevus ja meeleoluhäired» annab lihtsa ülevaate, millised on ärevus- ja meeleoluhäired, kuidas neid [...]

By |Hea teada|

Suurbritannias arvestatakse ohtu haige tervisele

Erinevalt Eestist lubavad Suurbritannia seadused inimese saata tahtest olenematule ravile ka juhul, kui ravita jäämine võib tuua kaasa tema tervise halvenemise. Londonis töötanud Eesti psühhiaater Eduard Maron peab igati põhjendatuks reeglit, mis lubab ravile jätta ka ravimite tarvitamisest keeldunu. «Inglismaal arvestatakse vaimse tervise ekspertiisi korral kolme aspekti: patsient on ohtlik endale või teistele, kas ravi või abi tema tervise huvides,» ütles mitu aastat Londonis psühhiaatrina töötanud Eduard Maron, kes on ametis [...]

By |Hea teada|

Tehisintellekt astub psühhiaatrite varjust välja inimesi ravima

Psühhiaatrid vaatavad tõtt uue reaalsuse, kiire tehnoloogilise revolutsiooniga Tehisintellekt on juba leidnud koha ravilahenduste loomisel ja rakendamisel Suhtlusrobotite abil tuldi paremini toime nii depressiooni kui ärevushäiretega Kõik vaimse tervisega tegelevad meditsiinivaldkonnad jäävad inimese ohjata Tehisintellekt, masinaõpe, digitaalne fenotüpiseerimine ehk tunnuste järgi klassidesse jagamine, chatbot-tehnikad (juturobotid), virtuaalne terapeut – kõik need on osad nüüdisaegsete psühhiaatrite ehk kohutavaimast õudusunenäost. Need on osad «robotitest», mis ühel päeval võivadki asendada psühhiaatreid. Psühhiaatriat [...]

By |Hea teada|

Vaimse tervise abi kaoses aitavad nutikad lahendused

Eestisse on saabunud 30 000 sõjapõgenikku. Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaater Eduard Maroni kinnitusel oleks neist ainuüksi 10% aitamiseks vaja täiskohaga vähemalt kümme psühhiaatrit ja psühholoogi kolmeks kuuks jutti. Sel juhul saaks iga abivajaja ühe korra spetsialisti juures käia. Tegelik vajadus on ilmselt suurem, ent vaimse tervise spetsialiste ei jätku ka kohalikele, eriti neid, kes vene keeles nõustada mõistavad, kirjutab...  

By |Hea teada|

Tule hinda oma vaimse tervise tasakaalu DocuMental äpiga

Inimesel endal on keeruline aru saada, millal ületatakse lihtsalt paha tuju ja vaimse tervise häire vaheline piir – selleks on vaja kõrvalist pilku. Kasutades platvormi DocuMental, saad anonüümselt vastata küsimustele ja teha nii läbi esmane vaimse tervise enesehindamine, mis võtab aega 10–15 minutit. Sageli osutub abi otsimisel takistuseks kartus lihtsalt paha tuju pärast spetsialiste tülitada, mõni pelgab, et ta tunnistatakse vaimuhaigeks. Takistuseks võib osutuda seegi, et psühhiaatri [...]

By |Hea teada|
Go to Top