Eduard Maron Foto: Liis Treimann
Erinevalt Eestist lubavad Suurbritannia seadused inimese saata tahtest olenematule ravile ka juhul, kui ravita jäämine võib tuua kaasa tema tervise halvenemise. Londonis töötanud Eesti psühhiaater Eduard Maron peab igati põhjendatuks reeglit, mis lubab ravile jätta ka ravimite tarvitamisest keeldunu.
«Inglismaal arvestatakse vaimse tervise ekspertiisi korral kolme aspekti: patsient on ohtlik endale või teistele, kas ravi või abi tema tervise huvides,» ütles mitu aastat Londonis psühhiaatrina töötanud Eduard Maron, kes on ametis Põhja-Eesti regionaalhaiglas.
Viimast aspekti – ravi on vajalik patsiendi tervise huvides – Eestis arvesse ei võeta ja nii ei tohi tahtest olenematule ravile suunata näiteks skisofreeniahaiget, kes ei taha ravimeid võtta, kuigi neist loobumine võib kaasa tuua tema terviseseisundi märgatava halvenemise.
Maroni sõnul annab Suurbritannia õigusruum politseile õiguse kinni pidada inimese, kelle puhul on alust kahtlustada vaimse tervise probleeme. Sel juhul viiakse inimene kas psühhiaatriahaiglasse või erakorralise meditsiini osakonda.
«Aga teda võib viia ka politseijaoskonda, olen isegi käinud seal ekspertiise tegemas,» selgitas Maron.
Ta toonitas, et isegi kui politsei peab inimese kinni, siis ei tähenda see, et talle määratakse tahtest olenematu ravi. «See on võimalus, et tuua inimene turvalisse keskkonda,» selgitas ta. Pärast kinnipidamist peab politsei korraldama inimese vaimse seisundi hindamise, mille teevad sõltumatud psühhiaatrid. Tavaliselt töötab üks psühhiaatritest lähimas haiglas.
«Seejärel otsustatakse, kas inimene vajab tahtest olenematut ravi, inimene tuleb ise psühhiaatriakliinikusse või pole ravi üldse vaja,» selgitas arst. Kui meedikud peavad vajalikuks tahtest olenematut ravi, siis saab haige kuni üheks kuuks jätta haiglaravile.
Maroni sõnul on tal ka patsiente, kes enda või teiste elule ohtu ei kujuta, kuid ravimeid ei võta. «See on tema tervisele ohtlik, aga ta lihtsalt loobub ravist,» sõnas arst. Ka selline käitumine on piisav põhjus kaalumaks tahtest olenematu ravi vajadust. «Arstid peavad aru saama, miks ta loobub ravist, mis ohustab tema tervist,» ütles ta.
Maroni sõnul on patsiendil tahtest olenematu ravi määramise korral õigus vaidlustada seda otsust. «Kui ta seda teeb, siis hindab seda sõltumatu komisjon, kuhu kuuluvad kolm arsti, jurist ja sotsiaaltöötajad,» selgitas ta. Võimaliku huvide konflikti vältimiseks ei tohi olla arstid seotud raviasutusega. Otsuse, kas tahtest olenematu ravi oli põhjendatud või mitte, langetab kohtunik.
«Väga tõsiselt hinnatakse (Suurbritannias – toim) seda, kas patsiendi haiglasse jätmine oli põhjendatud või mitte. Eelistatakse, et patsient oleks kodus või kogukonnas ja ilma põhjuseta kedagi haiglaravil ei peeta,» kinnitas ta.
Kuigi riikide kogemus on tahtest olenematu ravi puhul erinev, siis Maron peab Suurbritannia mudelit väga heaks. «See on mõistlik, et terviseaspekti võetakse (tahtest olenematu ravi määramisel – toim) arvesse,» kinnitas ta.
Allikas: Postimees
