Psühhiaatri vastuvõtt – Unetus

Kliiniliste sümptomite kirjeldus
Unehäired on lai häirete rühm, mis mõjutavad une kvaliteeti, kestust ja struktuuri. Levinumad unehäired on unetus (insomnia), hüpersomnia, narkolepsia, uneapnoe, ööpäevase rütmi häired ja parasomniad.

Unetus
Unetus on kõige levinum unehäire, mida iseloomustavad järgmised sümptomid:
• Raskused uinumisel (üle 30 minuti).
• Öised ärkamised, millele järgneb võimetus uuesti uinuda.
• Varajane ärkamine hommikul koos väsimuse ja jõuetuse tundega.
• Päevane unisus, väsimus, keskendumisvõime langus ja ärrituvus.

Unetuse sümptomid jagunevad:
• Äge (lühiperioodiline) – kestab kuni paar nädalat ja on sageli seotud stressiga.
• Krooniline – kestab üle kolme kuu ja esineb vähemalt kolm korda nädalas.

Muud unehäired

1. Uneapnoe – hingamise katkemise episoodid une ajal, millega kaasneb norskamine ja lämbumistunne. Sümptomid: päevane unisus, hommikused peavalud, keskendumisraskused.
2. Hüpersomnia – liigne päevane unisus hoolimata normaalsest ööunest.
3. Narkolepsia – ootamatud uinumise hood päeval, sageli koos katapleksiaga (lihaste toonuse äkiline kadu).
4. Ööpäevarütmi häired – bioloogilise kella häired, näiteks vahetustega töö või hilise une faasi sündroomi korral.
5. Parasomniad – ebanormaalsed nähtused une ajal, nagu unes kõndimine, luupainajad, unes rääkimine.

Kõik need häired mõjutavad nii füüsilist kui vaimset tervist, põhjustades elukvaliteedi olulist langust.

Haiguse levimus
Unehäired esinevad kõigis vanuserühmades ja on ülemaailmne terviseprobleem. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel:
• Krooniline unetus mõjutab umbes 10–15% täiskasvanutest, äge unetus aga kuni 30–40%.
• Uneapnoe esineb 2–4%-l elanikkonnast, sagedamini ülekaalulistel üle 40-aastastel meestel.
• Narkolepsiat esineb umbes 0,05%-l inimestest, kuid sageli jääb see diagnoosimata.
• Parasomniad ja ööpäevarütmi häired on kõige levinumad laste ja noorukite seas.

Tänapäeva maailmas sagenevad unehäired stressi suurenemise, une-eelse nutiseadmete kasutamise ja muutunud eluviiside tõttu.

Riskid ja eelsoodumused häirete tekkeks
Unetuse ja muude unehäirete arengut mõjutavad bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid.

Bioloogilised tegurid
• Geneetiline eelsoodumus: unehäired lähisugulastel suurendavad unetuse ja narkolepsia riski.
• Neurotransmitterite (serotoniin, melatoniin, adenosiin) tasakaaluhäired, mis reguleerivad und.
• Kroonilised haigused, nagu hüpertensioon, diabeet, depressioon, artriit ja kopsuhaigused.

Psühholoogilised tegurid
• Stress, ärevus- ja depressioonihäired.
• Obsessiiv-kompulsiivne häire koos une-eelsete pealetükkivate mõtetega.
• Traumaatilised kogemused (posttraumaatiline stressihäire).

Sotsiaalsed ja käitumuslikud tegurid
• Ebaregulaarne unerežiim vahetustega töö või sagedaste reiside tõttu.
• Kofeiini, nikotiini ja alkoholi liigtarvitamine.
• Nutiseadmete kasutamine enne magamaminekut, mis häirib melatoniini tootmist.
• Ebapiisav füüsiline aktiivsus või vastupidi – liigne koormus enne und.

Unehäirete suhtes on eriti vastuvõtlikud stressirohke eluga inimesed, öötöötajad, eakad ja krooniliste haigustega patsiendid.

Ravimeetodid
Unetuse ja teiste unehäirete ravi nõuab individuaalset lähenemist, mis hõlmab nii farmakoloogilisi kui psühhoterapeutilisi meetodeid.

Farmakoloogiline ravi

1. Unerohud:
   o Bensodiasepiinid (diasepaam, lorasepaam) – lühiajaliseks kasutamiseks, kuid võivad tekitada sõltuvust.
   o Mittemittesedatiivsed ravimid (zolpideem, zopikloon) – leebemad kõrvaltoimed.
2. Antidepressandid:
   o SSRI-d ja tritsüklilised antidepressandid (amitriptüliin, trazodoon) kasutatakse depressiooniga seotud unetuse korral.
3. Melatoniin:
   o Kasutatakse ööpäevarütmi häirete ja eakate unetuse korral.
4. Kesknärvisüsteemi stimulandid:
   o Narkolepsia korral kasutatakse ravimeid nagu modafiniil päevasel ajal erksuse tõstmiseks.

Psühhoteraapia

1. Kognitiiv-käitumisteraapia unetuse korral (CBT-I):
   o CBT-I on kroonilise unetuse ravis kuldstandard. See hõlmab:
   § Kohanemisvõimetute uskumuste muutmist une kohta.
   § Stressi juhtimise ja lõõgastustehnikate õppimist.
   § Regulaarse unerežiimi kehtestamist ja unehügieeni parandamist.
2. Ekspositsiooniteraapia:
   o Kasutatakse luupainajate ja posttraumaatilise stressihäire ravis.
3. Käitumisteraapia:
   o Rakendatakse ööpäevarütmi häirete ja parasomnia korral.
4. Grupiteraapia ja psühhoharidus:
   o Patsientide õpetamine unehügieeni ja ärevuse vähendamise kohta enne magamaminekut.

Psühhiaatri roll diagnostikas ja ravis
Psühhiaater mängib keskset rolli unetuse ja teiste unehäirete diagnoosimisel ja ravis, eriti kui need on seotud vaimsete häiretega.

Peamised ülesanded:

1. Diagnostika:
   o Kliiniline intervjuu ja unehindamisskaalade kasutamine (Pittsburghi une kvaliteedi indeks, Epworthi unisuse skaala).
   o Raskematel juhtudel suunamine polüsomnograafiale aju aktiivsuse ja une kvaliteedi hindamiseks.
2. Raviplaani koostamine:
   o Ravimite ja psühhoteraapia määramine vastavalt patsiendi seisundile.
3. Psühhoharidus:
   o Patsientide ja nende perede õpetamine unehügieeni ja stressi juhtimise põhimõtetest.
4. Ravi jälgimine:
   o Regulaarne ravi korrigeerimine parima tulemuse saavutamiseks.

Kokkuvõte
Unetus ja muud unehäired on tänapäeva ühiskonnas levinud probleemid, mis avaldavad negatiivset mõju inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele. Õigeaegne diagnostika ja terviklik lähenemine, sealhulgas farmakoteraapia ja psühhoteraapia, võimaldavad nende häiretega tõhusalt toime tulla.

Psühhiaater mängib keskset rolli diagnoosimisel ja ravi koordineerimisel, aidates patsientidel taastada tervisliku une ja parandada elukvaliteeti. Lähedaste toetus ja õiged käitumisstrateegiad on samuti olulised edukaks taastumiseks.

Psühhiaatri vastuvõtt: Kui vajate konsultatsiooni või psühhiaatrilist abi unetuse ja teiste unehäirete korral, valige spetsialist ja broneerige aeg. Konsultatsiooni käigus aitab meie psühhiaater mõista vaimse tervise probleemi ja leida sobivaid lahendusi.

Broneeri aeg siit