Psühhiaatria uute ravimeetodite ja videokonsultatsioonidega saavad inimesed tõhusat abi ka olukorras, kus arstid ei kipu Ida-Virumaale kolima.
Suhtumine, et kui pöördud hingehädas abi saamiseks arsti poole, siis oled nii-öelda hull, hakkab murenema. Igapäevases praktikas näen üha sagedamini, et eri vanuses inimesed ei karda psühhiaatri juurest abi otsida ning jagavad oma probleeme või kahtlusi arstiga ilma liigse kohmetuseta. See lihtsustab probleemi mõistmist ja annab paremaid ravitulemusi.
Varasem arusaam, et hingelisi häireid ravitakse ennekõike suletud asutustes, süvendas ekslikku suhtumist. Arstiteaduse areng vabastas meid rohelise plangu taha peidetud niinimetatud hullumajadest, sest märkimisväärne osa vaimseid probleeme lahendatakse ambulatoorse raviga. Inimene tuleb arsti või spetsialisti vastuvõtule, teda uuritakse, määratakse ravi ning igapäevane elu jätkub kodus.
Kuigi uued ravimeetodid annavad häid tulemusi, tõid need ootamatult kaasa psühhiaatrite nappuse. Narva haiglas tegutses kunagi 60 voodikohaga psühhiaatria osakond, mis andis tööd viiele arstile. Statsionaarse ravi kadumine tõi kaasa psühhiaatrite töömahu vähenemise ja noortel arstidel kadus motivatsioon Narva tööle asuda. Praegu töötab Narva haiglas kohapeal üks psühhiaater, mida on selgelt liiga vähe.
Ravi tulemus ei sõltu peaaegu kunagi ainult tableti võtmisest, kuid saab alguse õigeaegsest arsti juurde pöördumisest.
Maailma terviseorganisatsiooni WHO andmetel vaevavad hingehädad iga neljandat ja prognooside kohaselt lähitulevikus iga teist inimest. Tänapäeva psühhiaatria lähtub asjaolust, et vaimse tervise häired hõlmavad tohutut spektrit, mis puudutab kõiki vanuserühmi ja peaaegu iga perekonda. Igas peres on inimesi, kes puutuvad kokku vaimse tervise probleemidega. Lapsed jäävad hätta oma emotsioonide vaos hoidmisega, täiskasvanud tunnevad seletamatut ärevust ja kurbust, eakad vaevlevad unepuuduses.
Videokonsultatsioonidega olen nõustanud tuhandeid kliente nii Eestist kui ka välismaalt. Patsiendiga rääkides ma ei näe, kas ta on Narvast või Tallinnast.
Inimesed on oma muredes ja rõõmudes kõikjal väga sarnased. Siiski paistavad Kirde-Eesti inimesed tervise arengu instituudi TAI uuringu “Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2024” põhjal sõltuvuste poolest silma. Ida-Virumaa mehed suitsetavad kõige rohkem, tarvitatakse enim antidepressante ja rahusteid ning narkootikumid on populaarsed. Levinumad vaimse tervise probleemid on üha rohkem otseselt seotud stressiga.
Kõike seda põhjustab psühhiaatrilise abi ja ennetustegevuse vähene kättesaadavus. Kui oma probleeme ei tunnistata või psühhiaatri juurde kardetakse minna, sirutatakse viimases hädas käsi sõltuvust tekitavate ainete järele. Ekslikult peetakse joomist, suitsetamist ja narkootikumide tarvitamist halvaks käitumiseks, tegemist on diagnoositava seisundi − sõltuvusega. Kui inimene tunneb ennast noorena tugevana nagu härg, eelistades hingevalu leevendada sõltuvusainetega, muutub ta varem või hiljem kehaliselt haigeks, veetes tunde erakorralise meditsiini osakonna ooteruumis.
Julgustan inimesi loobuma vaimsete murede häbenemisest. Kui sinu ümber kujunenud olukord näib arusaamatu ja väljapääsmatu, soovitan igal juhul pöörduda psühhiaatri poole. Nimekiri sümptomitest on pikk. Lastel esinevad kõnehäired, motoorikaprobleemid, emotsionaalse ja sotsiaalse käitumise raskused, arusaamatused koolis. Vanusega lisanduvad ärevus, hirmud, paanikahood, meeleoluhäired, unehäired, sundmõtted, mõtlemis- ja tajuhäired, keskendumis- ja mäluprobleemid, seksuaalelu ei paku rahuldust. Kui viivitada psühhiaatrilt abi otsimisega, võivad hädad muutuda krooniliseks, kahjustada igapäevast töövõimet ja halvendada ravi tulemusi.
Loomulikult peab psühhiaater mõjuma patsiendile usaldusväärselt. Psühhiaatrid ei viljele mingisugust hämarat tervendamiskunsti, vaid järgivad rangelt diagnostilisi ja ravijuhiseid. Vaimse tervise enesehindamise ankeet annab üsna selge pildi nii spetsialistidele kui ka patsientidele juba enne visiiti.
Tänu sellele suudame paljud diagnoosid panna juba esimesel visiidil. Kuid on ka häireid, nagu näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire ATH või dementsus, mille täpsustamiseks on vaja lisauuringuid. Sama kehtib ravi kohta. Lähtume rangelt rahvusvahelistest juhistest. Ravimeid määratakse diagnoosi alusel ja annustatakse soovituste järgi. Dialoogi loomine ja hinnangu selgitamine aitab usaldust suurendada ja ärevust vähendada. Näitame patsiendile oma järeldusi ja koostame ühiselt raviplaani. Inimesi, keda me videokonsultatsioonidega aitame, tuleb üha juurde.
Tervenemine on kompleksne: farmakoloogia, psühhosotsiaalne tugi ja elustiili muutused. Jälgime ravi kulgu ja patsiendid saavad Narva haiglas asuva vaimse tervise õe kaudu tulla kordusvisiidile. Kui kõik edeneb ootuspäraselt, suuname patsiendi edasi perearsti või psühholoogi juurde, kes jätkab jälgimist ja ravi.
Ravi tulemus ei sõltu peaaegu kunagi ainult tableti võtmisest, kuid saab alguse õigeaegsest arsti juurde pöördumisest.
Allikas: Postimees
