Professor Eduard Maron, psühhiaater, DocuMental kliiniku tegevjuht ja asutaja, hakkab 1. maist 2025 võtma patsiente vastu videokonsultatsiooni teel Narva Haiglas. Seoses sellega arutasime temaga olulisemaid teemasid, mis huvitavad kliente.

Kirja pani Galina Šustrova,
ajalehe „Narva Haigla“ toimetaja

Stigma kaob – usaldus kasvab

Psühhiaatria on pikka aega olnud meditsiini kõige stigmatiseeritum valdkond. Seda on soodustanud nii suletud kliinikud „tara taga“ kui ka ühiskonna vähene teadlikkus. Paljud arvasid, et psühhiaatri juurde lähevad ainult „lootusetult haiged“. Viimastel aastatel on aga olukord muutumas. Tänu avatusele, teadlikkuse kasvule ja abi kvaliteedi paranemisele pöörduvad inimesed üha sagedamini toe ja abi saamiseks ilma hirmu ja piinlikkustundeta. Üha enam patsiente tuleb vastuvõtule õigel ajal, ootamata seisundi halvenemist.
Inimesed ei häbene enam oma vaimse tervise probleeme ja see on väga õige suundumus. Oma praktikas näen järjest sagedamini, et erinevas vanuses inimesed ei karda abi otsida ja räägivad oma muredest või kahtlustest avatult. See lihtsustab oluliselt dialoogi, aitab probleemist aru saada ja toob parema tulemuse, räägib professor Maron.

Miks inimesed pöörduvad sagedamini?

Peamised põhjused on stressi ja kriiside kasv, mis sai alguse pandeemiast. Need tegurid põhjustavad ärevushäireid, depressiooni ja unehäireid. Inimesed mõistavad üha paremini, et mida varem pöörduda spetsialisti poole, seda suurem on paranemise võimalus. Samuti on kasvanud teenuste kättesaadavus, sealhulgas videokonsultatsioonide kaudu.

Psühhiaater, psühholoog, psühhoterapeut – mis on vahe?

Psühhiaater on meditsiinilise haridusega spetsialist, kes diagnoosib ja ravib vaimseid häireid, sealhulgas ravimite abil.
Psühholoog tegeleb emotsionaalsete probleemidega, aitab ennast paremini mõista, kuid ei määra ravimeid. Ta aitab olukorda analüüsida ja leida lahendusi sisemistele ja inimestevahelistele probleemidele, kasutades erinevaid nõustamis-, testimis- ja eneseanalüüsimeetodeid.
Psühhoterapeut võib olla nii arst kui ka psühholoog, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe ja kasutab psühhoteraapia meetodeid. Ta on justkui vaheaste psühhiaatri ja psühholoogi vahel.
Sageli töötavad need spetsialistid meeskonnas, täiendades üksteist.

Millal pöörduda psühhiaatri poole?

Märgid võivad olla erinevad: ärevus, meeleolukõikumised, unetus, apaatia, paanikahood, mõtlemise ja mälu häired, suhtlemisraskused. Lastel võivad see olla kõne arengu hilinemine, käitumis- ja õpiraskused. Parem on tulla „liiga vara“ kui liiga hilja. Viivitamine võib viia kroonilise kuluni ja töövõime languseni.
„Palju lihtsam on loetleda olukordi, mil ei pea pöörduma,“ leiab professor. „Parafraseerides tuntud ütlust „kõigis segastes olukordades – mine magama“, võib öelda: kõigis segastes olukordades – pöördu hinnangu saamiseks vaimse tervise osas.“

Kuidas toimub esimene visiit?

Visiiti ei tasu karta. Kaasaegne psühhiaater on dialoogipartner. DocuMental kliinikus täidavad patsiendid enne konsultatsiooni vaimse tervise enesehindamise küsimustiku. See aitab nii arstil kui ka patsiendil paremini mõista, millega tegemist. Vastuvõtul arutatakse kaebusi, antakse tagasisidet ja selgitatakse võimalikku diagnoosi. Arst pakub välja raviplaani, arutades seda koos patsiendiga.
Dialoogi loomine, oma hinnangu põhjendamine ja raviplaani selgitamine aitavad kaasa patsiendi usaldusele ning vähendavad ärevust ja teadmatusest tulenevat hirmu.

Diagnoos ja ravi

Paljud diagnoosid pannakse juba esimesel visiidil. Mõnel juhul, näiteks dementsuse või aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) korral, on vaja täiendavaid uuringuid. Ravi põhineb rangelt rahvusvahelistel juhistel – ilma omaloominguta. Määratakse kliiniliselt tõestatud ravimid ja kohandatakse annust. Kui ravi ei anna tulemust või põhjustab kõrvaltoimeid, leitakse teine ravim. See on koostööprotsess, kus patsient osaleb aktiivselt.
Kuid ravimitest üksi ei piisa.
„Tõeline paranemine eeldab terviklikku lähenemist: psühhoteraapiat, sotsiaalset tuge, elustiili muutmist. Patsiendi isiklik panus on otsustava tähtsusega,“ selgitab Eduard Maron. „Paljusid ärevus- ja stressihäireid saab edukalt ravida. Kuid raskete krooniliste diagnooside, näiteks skisofreenia või dementsuse korral on ravi pigem suunatud stabiilsuse säilitamisele kui täielikule paranemisele.“

Patsiendid Narvast – kas on eripärasid?

„Me võtame patsiente vastu veebivisiitide teel üle kogu Eesti ja ka välismaal. Ja võin kindlalt öelda: inimeste probleemid on väga sarnased, sõltumata elukohast. See kinnitab vaimsete raskuste ja kogemuste universaalsust. Kõik inimesed on oma valus, muredes ja rõõmudes väga sarnased,“ räägib professor.

Pärast esimest kohtumist

Pärast diagnoosi panemist koostatakse raviplaan. Olukorrast sõltuvalt võib patsient jätkata jälgimist DocuMental kliiniku spetsialistide juures või minna edasi perearsti, psühholoogi või psühhoterapeudi juurde.
Meditsiiniõega saab ühendust võtta ka vastuvõikude vahel – selgituste või erakorraliste olukordade korral. Kui tekivad kõrvaltoimed, korrigeeritakse raviskeemi. Mõnikord on vaja ravimeid vahetada või leida muu teraapia – see on tavaline praktika. Ravi on alati paindlik, kuid jääb üldiste juhiste raamidesse.

Kuidas vastuvõtule registreeruda?

Konsultatsioonile saab registreeruda Narva Haigla telefonil 3500035 / 3561144 või digiregistratuuri kaudu. Pärast registreerumist võtab patsiendiga ühendust meditsiiniõde, kes aitab visiidiks ette valmistuda.

Töö meeskonnas

„Me teeme tihedat koostööd sotsiaaltöötajate, psühhoterapeutide, kliiniliste psühholoogide ja perearstidega, eriti Ida-Virumaal,“ räägib Eduard Maron. „Narva Haiglas töötame tihedas kontaktis psühholoogide ja vaimse tervise õega. Selline lähenemine võimaldab pakkuda patsientidele õigeaegset ja kvaliteetset abi.“

Videokonsultatsioonid – mitte kompromiss, vaid eelis

Koroonaepideemia ajal said videokonsultatsioonid vältimatuks. Täna on need tõestanud oma tõhusust.
„Tuginedes ulatuslikele kliinilistele ja teaduslikele andmetele võib kindlalt öelda, et psühhiaatria videokonsultatsioonid on tulemuste poolest samaväärsed kontaktvastuvõttudega, kuid kättesaadavuse poolest ületavad neid kahtlemata,“ väidab professor Maron. „Ma ei usu, et Eestis on psühhiaatreid, kellel oleks suurem videokonsultatsioonide kogemus kui meil. Ja võrreldes oma kaugtööd kontaktvastuvõttudega näen, et praeguse lähenemise tõhusus on märgatavalt kõrgem. Me oleme kindlad oma metoodika õigsuses.“