Dementsus ja teised kognitiivsed häired on mälu, mõtlemise ja igapäevaste toimingute sooritamise progresseeruv langus. Nende seisunditega pöördutakse psühhiaatri poole üle kogu Eesti — Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Viljandis. DocuMental kliinik pakub diagnostikat ja konsultatsioone videokõne teel — ilma järjekorrata. Vastuvõtte teevad meie psühhiaatrid.
Dementsuse ja kognitiivsete häirete sümptomid
Kognitiivsed häired
- Mälukaotus: patsiendid unustavad hiljutisi sündmusi, nimesid, kuupäevi — hilisematel staadiumitel ei tunne lähedasi ära
- Mõtlemis- ja otsustusvõime häired: raskused otsuste tegemisel, planeerimisel ja loogilise mõtlemisega
- Kõnehäired: raskused sõnade leidmisel, kõne mõistmisel, lugemisel — hilisematel staadiumitel võib kõne kaduda
- Orientatsioonikaotus: patsiendid eksivad tuttavates kohtades, ei tea mis päev või aasta on
Käitumishäired
- Isiksuse muutused: agressiivsus, ärrituvus, apaatia või depressioon
- Sotsiaalne isolatsioon: huvi kadumine varem armastatud tegevuste vastu, suletus
Dementsuse liigid
- Alzheimeri tõbi: kõige levinum vorm, moodustab 60–70% kõigist juhtudest
- Vaskulaarne dementsus: umbes 20% kõigist juhtudest, seotud ajuverevarustuse häiretega
- Lewy kehakeste dementsus: iseloomustavad nägemishallutsinatsioonid ja liikumishäired
- Frontotemporaalne dementsus: mõjutab otsaesise- ja oimusagarat, mõjutab käitumist ja kõnet
Riskitegurid
- Geneetiline eelsoodumus: APOE-e4 geenimutatsioon suurendab Alzheimeri tõve riski
- Vanus: pärast 65. eluaastat kahekordistub dementsuse risk iga viie aastaga
- Kaasuvad haigused: hüpertensioon, diabeet, hüperkolesteroleemia ja rasvumine suurendavad vaskulaarse dementsuse riski
- Elustiil: suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, vähene füüsiline aktiivsus
- Kognitiivne reserv: kõrgema hariduse ja aktiivse intellektuaalse eluga inimestel on väiksem risk
Dementsuse ravimeetodid
Farmakoloogiline ravi
- Koliinesteraasi inhibiitorid: donepesiil, rivastigmiin, galantamiin — aeglustavad kognitiivset halvenemist Alzheimeri tõve korral
- Memantiин: kasutatakse mõõduka ja raske dementsuse korral, kaitseb ajurakke
- Sümptomaatiline ravi: antidepressandid, antipsühhootikumid, sedatiivsed ravimid sümptomite kontrollimiseks
Psühhosotsiaalsed lähenemisviisid
- Kognitiivne stimulatsioon: harjutused mälu, mõtlemise ja kõne parandamiseks
- Rehabilitatsioon: füüsiline aktiivsus, tegevusteraapia, muusikateraapia
- Psühhoedukatsioon peredele: lähedaste koolitamine hooldus- ja tugimeetodites
Korduma kippuvad küsimused
Kas dementsuse konsultatsiooni saab veebis Eestis?
Jah. Meie psühhiaatrid viivad läbi esmased konsultatsioonid videokõne teel — hindavad sümptomeid ja annavad soovitusi diagnostika ja ravi kohta. See on eriti mugav peredele, kes elavad Tartus, Pärnus, Rakveres või Viljandis.
Mis vanuses võib dementsus tekkida?
Dementsus tekib kõige sagedamini pärast 65. eluaastat, kuid on olemas ka varajane vorm — see võib alata 40–50-aastaselt. Kui märkate eneses või lähedases progresseeruvaid mäluhäireid, pöörduge psühhiaatri poole hindamiseks.
Kas dementsuse progresseerumist saab aeglustada?
Jah. Kuigi täielikku ravi ei ole, aeglustab õigeaegne ravi — nii farmakoloogiline kui psühhosotsiaalne — haiguse progresseerumist oluliselt ja parandab patsiendi ning tema perekonna elukvaliteeti.
Loe ka
🔗 Meeleoluhäired — depressioon ja bipolaarne häire
🔗 Unehäired ja unetus
🔗 Ärevushäired — sümptomid ja ravi
Broneeri aeg psühhiaatri juurde dementsuse tõttu Eestis
Kui märkate eneses või lähedases kognitiivsete häirete tunnuseid — ärge lükake spetsialisti poole pöördumist edasi. Varajane avastamine ja ravi aitavad säilitada iseseisvust ja elukvaliteeti võimalikult kaua.
DocuMental kliinik võtab patsiente vastu videokonsultatsiooni teel üle kogu Eesti — Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis ja mujal. Meie psühhiaatrite videovastuvõtt — ilma saatekirjata, ilma järjekorrata.
Kehtivate hindadega saate tutvuda broneerimislehel.
👉 Broneeri aeg: https://documental.clinic
Autor: psühhiaater, prof. Eduard Maron
