Üks sagedasemaid küsimusi enne abi otsimist: mis vahe on psühhiaatril, psühholoogil ja psühhoterapeudil? See segadus takistab sageli inimestel õigeaegselt vajalikku abi saada. Selgitame lihtsalt ja konkreetselt.

Psühhiaater — kes see on ja millal tema poole pöörduda

Psühhiaater on arst meditsiinilise haridusega, kes on spetsialiseerunud psüühikahäirete diagnoosimisele ja ravile. Peamine erinevus psühholoogist ja psühhoterapeudist: psühhiaatril on õigus ravimeid määrata.

Psühhiaatri poole tuleb pöörduda:

  • depressiooni, eriti mõõduka ja raske korral
  • paanikahoogude ja ärevushäirete korral
  • ATH puhul lastel ja täiskasvanutel
  • bipolaarse häire korral
  • OKH, PTSD, foobiate korral
  • unehäirete puhul, mis vajavad medikamentoosset ravi
  • skisofreenia ja teiste psühhootiliste häirete korral
  • sõltuvuste puhul
  • relvaloa jaoks psühhiaatri tõendi saamiseks
  • antidepressantide või muude ravimite valiku või muutmise korral

Psühholoog — kes see on ja millal tema poole pöörduda

Psühholoog on spetsialist psühholoogia alase haridusega. Ta ei ole arst ega tohi ravimeid määrata. Psühholoog töötab vestlusmeetodite abil — testimine, nõustamine, psühholoogiline tugi.

Psühholoogi poole tasub pöörduda:

  • eluraskuste ja stressi puhul ilma väljendunud häire sümptomiteta
  • suhteprobleemide ja töökonfliktide korral
  • madala enesehinnang ja enesekindluse puudumisel
  • leinamine, kaotus, lahutuse läbimine
  • psühholoogiline testimine — kutsesuunitlus, kognitiivsete funktsioonide hindamine

Psühhoterapeut — kes see on ja millal tema poole pöörduda

Psühhoterapeut on spetsialist, kes on läbinud täiendava psühhoteraapia koolituse. Selleks võib olla nii arst (sh psühhiaater) kui ka psühholoog. Psühhoterapeut töötab vestlusteraapia meetoditega — KKT, psühhodünaamiline teraapia, EMDR jt.

Psühhoteraapia on eriti tõhus:

  • mõõduka depressiooni ja ärevushäirete puhul
  • foobiate ja OKH korral
  • PTSD puhul
  • isiksusehäirete korral

Lihtne reegel — millal on vaja just psühhiaatrit

Kui sümptomid takistavad normaalset elu, tööd ja suhtlemist rohkem kui kaks nädalat — alustage psühhiaatriga. Psühhiaater saab vajadusel ravimeid määrata ja psühhoterapeudi juurde suunata. See on kõige tõhusam marsruut enamike psüühikahäirete korral.

Korduma kippuvad küsimused

Kas psühhiaatri poole pöördumisel pannakse mind arvele?

Eestis puudub nõukogude aegne psühhiaatriline arvelevõtmise süsteem. Psühhiaatri poole pöördumine on konfidentsiaalne ega mõjuta teie tööd, juhiluba ega muid eluvaldkondi — välja arvatud juhud, kus häire tõepoolest ohustab turvalisust.

Kas psühhiaatri juurde saab minna ilma suunamiskirjata?

Jah. DocuMental kliinikus saate psühhiaatri juurde registreeruda otse — ilma perearsti suunamiskirjata. Veebivastuvõtt on kättesaadav Tallinna, Tartu, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja kogu Eesti elanikele.

Kas psühhiaatri juures käimine on hirmutav?

Ei. Kaasaegne psühhiaatria on tõenduspõhine meditsiin. Psühhiaater ei ‘sildista’ ega sunni ravile. Tema ülesanne on panna täpne diagnoos ja valida tõhus ravi, et te tunneksite end paremini. DocuMental veebiformaat muudab esimese sammu veelgi lihtsamaks — pöörduda saab kodust.

Loe ka

🔗 Depressioon — sümptomid ja ravi

🔗 Ärevushäired — sümptomid ja ravi

🔗 Psühhiaater veebis Eestis — videovastuvõtt

Broneeri aeg psühhiaatri juurde veebis Eestis

DocuMental kliinik võtab patsiente vastu videokonsultatsiooni teel üle kogu Eesti — Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis ja mujal. Ilma suunamiskirjata, ilma järjekorrata.

Kehtivate hindadega saate tutvuda broneerimislehel.

👉 Broneeri aeg: https://documental.clinic

Autor: psühhiaater, prof. Eduard Maron

Dr. Eduard Maron Psühhiaater Tartu Ülikooli psühhofarmakoloogia professor, Londoni Imperial College’i külalisprofessor Rohkem kui 20 -aastane kliiniline kogemus (sh. meeleolu-, ärevushäirete, ATH valdkonnas), neist 5 Ühendkuningriigis. Rohkem kui 70 teaduspublikatsiooni autor